Ding Ding Dong

Yami oli jälle kajutisse üksi jäetud, sest Jared lahkus. Oma kirjutist ta lahti pakkida enam ei viitsinud ja magavat sõdurit ta ka äratama minna ei tahtnud. Aga tal oli laeval veel inimesi, kellega ta läbi sai ja nii otsustaski ta härra Whiski üles otsida. Jõudnud komistamata üle rusuhunniku, sammus ta Whiski kajuti ukse taha ja koputas...seda vaid viisakusest.

Ot: Ryan

Ryan tõstis oma pea koputust kuuldes kapsaks loetud raamatu vahelt ära. Kergitatud suunurgaga tõusis ta püsti, jalutas võimalikult aeglaselt ukseni ja küsis laulva häälega: "kes seal on?" Seda tegi ta muidugi ainult tüdrukule pinda käimiseks. Ryan teadis suurepäraselt, kes seal ukse taga seisis.

Need naljad olid Yami ja Ryani vahel juba nii tavaliseks saanud. Nagu tüüpilised knock-knock-who's there-naljad ikka. Nukunägu kõkutas ukse taga vaikselt naerda. ,,Yaamiii," ütles ta sama laulvalt vastu.

"Tule sisse, Yaamii," poiss üritas tüdruku häält järgi teha ja avas samal ajal kriuksuva kajutiukse, mis hetkel tüdrukut ja teda ennast lahutas.
Kajutiuks valla, lendas poiss tagasi oma kohale sassis voodis. Noh, voodites - üllatavalt rasked voodid olid kokku lükatud, kuna hetkel ei olnud laeval inimesi nii palju, et Ryan oma kajutit kellegagi jagama peaks. Kuigi see lahendus andis mehele rohkem ruumi laiutamiseks, ei olnud pidev voodite vahele tekkiv ava just kõige mugavam.