Missioon bensiin!

Eriüksuslane // 26-aastane Posts : 100 Rep : 4 Age : 38

Iga neetud päev kahaneb Erinis lootus näha päeva, mil alles jäänud ühiskonna riismed võtavad enda jõuraasukesed kokku ning loodavad uue maailma siin ära kõngenud planeedil, mis võib-olla enam kunagi ei muutu nii roheliseks, nagu ta oli ning põllud pole enam kunagi nii viljakad, et täita kõiki näljaseid suid. Küllap pole ka taevas enam kunagi nii sinine ja õhk nii puhas, aga vähemalt on neil säilinud kübetki lootust, mis naises hakkab küll vaikselt juba kaduma. Kõik need viimased kaheksa kuud on ta enda ümber näinud ainult surma. Peaaegu kõik tema tuttavad, lähedased, inimesed, kellest ta on hoolinud, on surma saanud või jäänud kadunuks. Ükskõik kuhu ta ka ei läheks, surm on tal pidevalt kannul ning inimesed surevad. Kui grupp liikuma hakkas, jäi Erin taha Tina'le seltsi, tassides samaaegselt kahte kanistrit. Loomulikult oleks ta eelistanud ainult ühte või sootuks mitte ühtegi, aga kuna neil oli inimesi, kes jõuaksid midagi kanda, vähe, siis pidi ta ise üheks veoloomaks hakkama. Naise parem õlg, mille ta lasi just mõni minut tagasi paika tõmmata, andis korralikult tunda, kuid surunud hambad risti, kannatas Jo valu ära ning liikus vaikselt grupiga laeva poole. Nende tempo oli tõesti tunduvalt aeglasem, kuid vähemalt oli neil natukenegi bensiini, mis tõstab ellujäänutes lootust siit minema saada.

Ellujäänu // 23-aastane Posts : 312 Rep : 2

Zanine oleks samuti suurima heameelega kanistrit kandnud, lihtsalt selleks, et leevendada kellegi koormat. Erini oma näiteks. Naise käsi vajas praegu puhkust, mitte pingutust, kuid ta ei saanud hetkel oma abi pakkuda. Niigi raske M4 rippus tema õlal ning tal oli vaja seda mõlema käega hoida.
Iseenesest oli see auasi - teda usaldati, viimaks ometi! - kuid ta kahtlustas, et isegi kui ta üritab midagi head teha, ei suuda ta millegipärast lunastada oma vead teiste silmis. Ta on ja alatiseks jääb selleks puudega tüdrukuks.
Hoolimata oma negatiivsetest mõtetest ilutses näitsiku näol kerge naeratus.
Nad hakkasid viimaks sellest neetud kohast lahkuma. Zanine pööras ennast ringi ja vaatas viimast korda surnuaia poole, millesse Eric oli mattunud. Pisar, mis tema põsele voolas, kadus kiirelt. Tütarlaps pühkis selle oma käeseljaga ära ning siis sundis ta ennast sirgelt seisma ja Nathanielile järgnema. Mees oli andnud talle käsu temaga kõige ees minna ja seda käsku ta ka täitis.
Aeglaselt ringi liikudes jälgisid tütarlapse tumedad silmad ümbrust, otsides võimalikku ohtu.

Ellujäänu // 25-aastane Posts : 381 Rep : 17 Age : 37

Lyla pidi reaalselt vaeva nägema, et mitte oma kõhuõõnes kripeldavat ärritust välja näidata kui Nathaniel oma relva tollele korea tüdrukule usaldas. Asi polnud milleski isiklikus.. vähemasti otseselt mitte. Pigem oli asi selles, et mingitlaadi juhtpositsioon anti kellelegi teisele, samas kui tema oma kansitrikeste ja hakkaja motiveeritud olekuga kõrvale jäeti. Pluss veel kogu see "maailma peale pahane" olek pluss veel see, et tõele näkku vaadates oli too korealane kogu oma happy-go-lucky oleku ja kaisukarudega ilmselgelt pooletoobine. Aga selle asemel, et siin snarky'sid kommentaare pilduma hakka nagu ta igal muul juhul teinud oleks, vaatas blondiin oma kanistrite seas lihtsalt ringi, silmas kuskil eemal-eemal toimuvat pilpasadu - Valerie rage attack - ja mõtles, et ilma mingisuguse kahtluseta on tema siin ainus täie mõistuse juures olija. Isegi kui ta lasta ei oska, isegi kui ta pole mingisugust eriväljaõpet saanud, isegi kui ta peab oma elu eest Natele tänulik olema, isegi kui ta on lihtsalt üks särtsakas blond tšikk, kelle tugev iseloom temast liigagi tihti halva mulje jätab. Tal oli siiani tema mõistus ja eesmärgikindlus ja mida rohkem ta siin praegu vaikib, seda rohkem räägib ta sellest kõigest hiljem Cahayale. Olgu olukord nii kohutav kui tahes, oma iseloomu polnud võimalik muuta.. isegi kui kellegi peale vihastamine peale nii paljude inimeste kaotust kohatu oli. Kui kogu grupp liikuma hakkas, haaras Lyla oma kanistrid ja hoidis üleval nii hoogsat sammu kui võimalik, pea püsti, hambad kokku surutud ja huuled pisut-pisut pruntis, näol ilmselge "i'm over it" ilme. Isegi kui kanistrid olid kaugeltki liiga rasked ning iga sammuga sõrmed järjest jõetumaks ja kramplikumaks muutusid. Tal oli mõlemas käes üks, kätt vahetada polnud võimalik ja nii pussy, et pidama jääda ja sõrmi sirutada, ta ka ei olnud. Seega Lyla lihtsalt kannatas jäärapäiselt kuni neile jõudis järele emotsionaalselt ebastabiilne aga lepitusmeelne Valerie, kes blondiini ühest kanistrist vabastas. Vaikides. Ja täpselt samamoodi Lyla ka vastas, isegi kui mingisugune vastik uhkusekilluke käskis kanistrit tagasi haarata ja midagi "otsi endale enda oma" sarnast nähvata. Tal o l i raske olnud, nii et Lyla lihtsalt vaikis, noogutas vaevumärgatavalt, sirutas tagasihoitud grimassidega oma sõrmi ja oli nüüd võimeline kanistrit hoidvat kätt vahetama. All was well.. ja iga sammukesega jõudis laev, nende safe haven, lähemale ning Lyla teadis, et varsti saab ta ilma igasuguste süümekateta jälle snarky bitchy tema ise olla, kui ta Cahayale kogu toimunut ümberjutustama hakkab.

Ellujäänu // 21-aastane Posts : 340 Rep : 2 Age : 33

Danielle pani käe ümber Gavini, toetades meest nii hästi kui ta oskas. Kui nad hoonest väljusid, viis tütarlaps pilgu kokku langenud seinale, mida ta mõneks hetkeks vaatama ka jäi. Oli kurb mõelda, kui paljud tuttavad ja sõbrad olid selle seina alla mattunud. Tütarlaps hingas sügavalt sisse ning jätkas koos Gaviniga vevaliselt, kuid siiski järjekindlalt teed laeva poole. Tuli vaid loota, et rohkem kuskilt mingisuguseid mutante välja ei karga ning nad jõuavad laevani. Kütust said nad küll häirivalt vähe, kuid see oli parem kui mitte midagi. Hetkel oli Danielle vaid õnnelik, et nii tema kui ka Gavin olid elus ning kummalgi polnud just eluohtlikke vigastusi. Neidise pea küll lõhkus kohutavalt ning vahest oli ka pilk silme ees udune, kuid siiski mitte midagi mainimisväärset.

Admin // Eriüksuslane // 27-aastane Posts : 780 Rep : 18

Seltskond liikus küll aeglaselt, aga siiski paraja kiirusega edasi, et peagi tagasi sadamasse jõuda. Neil vedas ja teepeal ei üllatanud neid enam miski. Siiski tekitas see Nathanielis küsimusi, et kuhu kõik zombid kadunud olid. Esialgu aga otsustati bensiin laevale viia ja autodega tegeleda siis, kui kõik haavatud on üle vaadatud ja kokku lapitud.

OT: Nüüd tasuks ilmselt selle teemaga jätkata "roiskunud ingli" teemas.